27.11.09 Tunneme end siin juba üsna koduselt. Rahvast on palju, niiet iga päev saad kedagi uut jälle tundma. Tööga läks sedasi, et ei leidnud endale autojuhti. Arvasime, et meie töö on läinud ja seepärast olime kaua üleval ja rääkisime siinsete kohalikega juttu. Hommikul kell 8 oli Murray (meie hosteli juhataja) uksetaga ja ütles, et meil on 5 min aega oma asjad pakkida, sest auto tuleb järgi. Tormasime nagu segased. Töökaaslased on toredad. Omanik ja „järelvaataja“ on maoorid, samuti ka paar töölist. Ülejäänud on backpackerid Saksamaalt, Jaapanist, Kanadast, ja Taanist. Kokku on meid kuskil12 ja enamus meievanused noored. Töö seisneb selles, et pead rulli taolise riistapulgaga lilleõisi puutuma. Riistapuu näeb välja sarnane nagu värvimiseks kasutatav rull, ainult kahe rulli kohaga ning sinna läheb peale sametist rull, mida saab edasi keerata ühelt teisele. Kiivitaimed ise kasvavad pisut sarnaselt nagu viinamarjad, tüvedelt edasi väetidena. Aga on tugevamad. Kiiviõied on ilusad valged ja lõhnavad hästi. Tiiule lendas linnupoeg näkku. Martina(see saksa tüdruk, kellega tripil käisime, oleme ikka veel koos) lõi suht iga 20 min jooksul oma pea ära. Enne äraminemist lõi nii kõvasti, et see pauk kõlas jube kaugele. Meie Tiiuga püüdsime nii kõvasti naeru tagasi hoida, aga ei saanud sellega eriti hästi hakkama. Meie hosteli juhataja on väga chill tüüp. Väga otsekohene ja nõudlik, kuid samas väga lahe, abivalmis, naljakas ja täidab mingil määral isa-rolli. Kõik austavad teda. Üks päev sai pahaseks, et keegi ei olnud potte-panne puhtaks pesnud. Enamus olid mustad. Seega pesi need ise õhtul puhtaks ja korjas ära. Kirjutas kööki kirja, kus vabandas nende ees kes millegis süüdi ei olnud kuid karistuseks teistele võttab terveks päevaks kõik potid-pannid ära. Õnneks olid lõunaks jälle olemas. Saame suht iga päev nüüd vähemalt hommikul kella 6.30ks sõnumi kellaajaga, millal tööle peame minema. Täna saime sõnumi, et stardime hiljem ning järgmise, et ei pea üldse minema. Tööd ei ole. Magasime kaua, sest olime üliväsinud. 3 päva kiiviistanduses on olnud pikad. Kella 7st 21ni. Läksime randa. Kuna tööd väga ei ole, siis kohalikud hosteli elanikud veedavad enamus oma päevadest rannas chillides või surfates. Lained on üsna võimsad, vesi talutav ja päike kõrvetab. Kasutame palju päikesekreemi, aga oleme juba jumet ka saanud. Täna läheme esimest korda hostelikaaslastega baari. *Kohaliku õlu, Tui, korgi all on erinevad küsimused. Nt kui palju kohalikud opossumid söövad aastas juurvilju. Vastus on ka alati antud. Selle küsimuse puhul 21 000 tonni. Õlut juues võib nii mõnagi teada saada. *tööga muideks ongi sedasi, et kunagi ei või teada mis saab. Pead alati olema valmis telefonikõnele reageerima. Ei saa kunagi millegagi arvestada. Ja see ajab ikka närvi küll eks.