6.8.11.2009 Nädalavahetus Istanbulis

Reis Riiga läks hästi, kuigi pidime hommikul 6st 14.30ni lennukit ootama. Ei saanud suurt pagasit ära anda ja nii me tukkusime seal selle otsas kordamööda. Teel Riiga kohtasime ühte tuttavat poissi, kes kinkis meile valge veini. Meie seda juua ei tahtnud(v-o natukene), kotid olid ka nii täis, et kotti seda surgata ei saanud.. tahtsime selle edasi kinkida, aga kõik kellele seda pakkusime arvasid, et noored tüdrukud pakuvad korgijooki. Reede õhtul jõudsime Istanbuli. Jumal tänatud, et meie sõbrad meile vastu tulid. Me poleks nädala pärast ka õigesse kohta vist kohale jõudnud. Saabumiseks valisime muidugi hea aja, st sattusime suurde ummikusse ja meie teekond Caglari koju võttis aega kuskil 2 h. Kui ummikust välja saime sõitsime kesklinnas kuskil 160 km/h, mis oli vägagi normaalne, kuna kõik tegid seda. Liikluse kohta peaks veel mainima, et eestlased seal vist sõidetud ei saaks. Nimelt kaherealisel teel sõidab umbes täpselt 4 autot+1 teeb möödasõitu ja teine tagurdab. Erinevalt meist nad suhtlevad, piibutades ja kätega vehkides, jäädes ise samal ajal väga rahulikuks. Muud moodi ei olekski seal võimalik sõita. Autoks oli meil Cankuti kabriolet; juuksed lehvisid, vaade linnale oli super + autos kiikumine. Väljas oli oodatust rohkem kraade, nii 20 tuuris. Istanbul jaguneb kaheks: euroopa ja aasia osa. Meie elasime aasia poolel, mis on konservatiivsem, traditsioonid ja kultuur on paremini säilinud. „Koju“ jõudes ootasid meid Caglari ema ja isa väga maistva türgi õhtusöögiga. Sõime aedvilja püreesuppi, liha mingi taime sees, millele me ingl.k. nimetust ei leidnud ning ube punases kastmes. Toidu kõrvale söövad mega pehmet saia..mmm. Kodu oli ilus, kahekordne korterelamu, mille rõdult avanes IMELINE vaade ühele kahest sillast, mis ühendab euroopat aasiaga. Avanes vaade ka metsale, mis Istanbulis on väga väga haruldane(tegemist oli sõjaväelastele kuuluva alaga,sp ei tohtinud seda täis ehitada). Sättisime ja hakkasime liikuma spetsiaalsele peo tänavale. Sinna läksime mööda loodusliku kanali äärt euroopa poolelt. Väga rikkas piirkond, suured võimsad villad ja kallid autod. Muideks Istanbulis avaneb peaaegu igalt poolt hea vaade, kuna see on pisut mägine. Sillalt avaneb võimas vaade mõlemal pool asuvale linnale, kus pimedas tundub, nagu kataksid vääriskivimid maad. Kõik sätendab. Sõitsime ka vanalinna äärest läbi ja jõudsime lõpuks suurele suurele peo tänavale, kus oli metsikult kohvikuid, restorane, baare, pubisid, klubisid. Peatänavaga ristusid mitmed mitmed kõrvaltänavad, mis olid samuti erinevate meelelahutuskohtadega täidetud. Rahvast pidi igale poole jätkuma, st kõik kohad on täis. Kuna oli reede, siis lõbutsejaid oli tänavatel metsikult, lisaks kaupmehed, kes müüsid tänaval karpkalu, kastaneid jm näksi. Läksime neljakesi (Caglar, Cankut ja meie) ühele kõrvaltänaval asuvasse baari, millel ei olnud katust, u 5 korrus(igal eelneval oli ka baar). Tegime mõned dringid ning klubisse live muusikat kuulama. Peol juhtus nii mõndagi, kuid kes see ikka heledapäiste peale pahandab. Pärast pidu sõime karpkalu, mille sisse oli ka pisut riisi pandud. Tiiu maitses kaaa ja ei sülitanud välja!!!!(lennukis sõi suitsulõhest ka poole ära)* Fotokaga suutsime esimesel õhtul miskit teha, nii et järgnevatel piltidel on mustad laigud. Läksime linnapeale. Külastasime mõningaid vaatamisväärsusi(moššeesid, Allah Muhamedi ja tema pere haudasi, endist suurt veehoidlat, mis mahutas üle 300 ruutmeetri vett ning nüüd on muuseum. Viimasesse uputasin esimese kiikamisega üle piirde oma päikeseprillid, mille õnneks turvamees kalavõrguga enne välja kookis kui kalad seda rünnata jõudsid. Sõime populaarseid lihapalle ühes väga vanas söögikohas ja läksime nende kooli vaatama. Terve skaudigrupp käis/käib samas koolis, mis näeb välja nagu mingi võimas valitsuse hoone. Kunagi tegutses seal pank. Noortel on suured võimalused erinevateks tegevusteks.