.JPG)
Kui Napieri hääletasime, sattusime väga põnevate inimeste peale.
1. Brasiillanna valge mersu dziibiga, a la võiks olla nagu rikas tädi või vanem õde. Ütles, et ta exi praegune on eestlanna. Andis meile oma kontakti, et kui Mounti tagasi lähme ja kui miskit vajama peaksime, siis kindlasti helistagu. Ütles, et kui plätusid või sandaale tahame, siis pole probleeme, ta firma toob neid Brasiiliast Uus-Meremaale. Tiiu oli just 1 tund varem oma plätud katki teinud.. hakkasime naerma selle pakkumise peale-liigagi veider kokkusattumus. Naine ütles, et tal ladu väga lähedal ja läksimegi sinna. Saime endale plätud valida. Tema alluvuses töötas üks päris nägus brasiilia kutt.. tädi ise oli nii elevil ja tahtis, et kutt viiks meid tee äärde. Nii armas:D Te Pukeni.
2. vanaisa, väga cool vanapapi. Muss röökis. Kuulas klassikat, kuid rääkis et armastab ka rokki. Võis olla kuskil 70-80 aastane. Poole tee peal küsis, et kas meil autojuhi load on olemas. Vastasime, et jah, aga et mina unustasin enda omad koju. Ütles, et sellest ei ole midagi.. tahate sõita proovida??? :D:D:D me olime nagu KUIDAS PALUN??? Ütlesin, et mul ei ole lube ju kaasas. Ta vastas sellepeale, et temal on ja et ta istub kõrval. No miks mitte. Saimegi Tiiuga esimese autosõidukogemuse Uus-Meremaal. Awsome! Te Pukest Rotoruani.
3. inglise kutt, kes piiripeal ei saanud working holiday viisat ning pidi ostma pileti mujale- Tokyosse. Pani facebooki ülesse, et on Aucklandis. Varsti võeti temaga ühendust ja kutsuti enda juurde elama. Kaks nädalat oli möödas ja sai nädalaks kostitajate autot kasutada, seda sama milles meiegi istusime. Uskumatu. Käisime vaatamisväärsusi koos vaatamas. Tauponi.
4. farmer, väga fäänsi farmer. Kasvatas mingeid haruldasi puid. Viis meid kurssi Hawke Bay ajaloo, taimede ja kohalike võimalustega. Ütles, et ta poeg töötab ka ühes istanduses. Andis oma kontakti, et kui me hätta jääme, et saaksime siis ühendust võtta. Aitas meil ilusti linnas hosteli ülesse leida.
Selliseid inimesi on terve see maa täis.
Napier
Armas linnake, kuskil alla 60 000 inimesega. Asub mere kaldal. Rand on väga ilus ja pikk aga teistsugune. Tumeda liivaga aga enamasti kivine. Ilusad surfirannad on kuskil 20 min autosõidu kaugusel. Lähedal on ka Gisborne, kus saab maailmas esimesena päikesetõusu näha. Asub Hawkes Bay maakonnas, mis on tuntud veinipiirkond. Maailma mastaabis väga tuntud hea valge veini poolest. Palju viinamarja-ja õunaistandusi, leidub ka kiiviistandusi.
Populaarseks vaatamisväärsuseks on ka selle piirkonna art deco.
Peatusime hostelis, mille juhataja aitab backpackeritel tööd leida. Ta on päris osav. Enamus hosteli elanikest juba töötasid seal. Ütles meile, et ta ei saa midagi meile garanteerida. Me võime töö saada järgmine päev või siis nädalate pärast. Esimestel päevadel ei leidnud ta meile midagi. Käisime ka linnapeal enamus kohvikutest, baaridest, klubidest, restoranidest ja hotellidest läbi. Jätsime igale poole oma cv-sid ja kontaktnr-eid, kuid keegi ei tahtnud meid enne uut aastat palgata, sest siis nad oleksid pidanud maksma meile 5 puhkepäeva eest ka. Saime õnneks pisut hostelis töödata tasuta majutuse eest. Siin olles kulubki majutusele enamus rahast. Pidime seal paar tundi päevas koristama, aga see oli nii must hosteli kohta, et tegime Tiiuga kõvasti rohkem kui oleksime pidanud. Koristasime omaalgatusel nurkasid, mida polnud keegi aastaid koristanud. Ka elanikud olid seal rahul sellega, rääkimata omanikest.
Leidsime sinna minnes ka ühe väga hea korteri üürimiseks. Väga heas rahulikus piirkonnas, mäe küljel, väga lähedal kesklinnale. Tegemist oli suure maja terve teise korrusega, kus oli 5 magamistuba, köök, suurtuba, suur terass ning pisike tagaaed mäeküljel, kus kavatsevad mõningaid taimi ja viinamarju kasvatada. Küsisid nädala eest vaid poole sellest, mille maksime hostelis. Korrust üürivad kaks kohalikku, üks 20 aastane tüdruk(iseloomult sarnane meie Kristelile) ja 27 aastane kutt, kes õpivad koolis veini tegemist ja kellele meeldivad välismaalased.
Pidime sinna elama minema, kui iseseisvalt töö leiame. Sest kui Tony, meie hosteli juhataja meile miskit leiab, siis peaksime hostelisse jääma. Sellest hoolimata, et me hostelis elasime, käisime ka nende korteriinimestega läbi. Saime kohalikke ja nende korteriinimeste endi tehtud veine degusteerida.
Hostel oli täis muusikainimesi. Iga päev kitarr mängis ning inimesed chillisid ja laulsid. Päris palju käidi rannas, eriti õhtul/öösel enne pidu või niisama. Pidudega on jamasti. Igal pool mängitakse samu teismeliste laule ja klubid on täis teismelisi või purjus kiivisid.
*Hostelis oli ka pisike bassein sulistamiseks.
Nägime peaaegu iga õhtu põlevat taevast päikseloojangu ajal.
Esimeseks tööpakkumiseks oli eskortteenuste osutamine.
Ringi liiguvad teismeliste tüdrukute kambad, kes ahistavad üksi liikuvaid tüdrukuid. Nad on peksnud neiud vaeseomaks, rebinud kõrvu koos kõrvarõngastega, pussitanud jne. Jõhker.
*kaks eesti neiut sattusid Aucklandis samuti kaklusesse maooritüdrukutega. Ilmsalt võtsid peol tantsides maooridelt liiga palju tähelepanu ära. Üks eesti tüdrukutest sai u 5 rusikahoopi kõhtu ja teine kaotas hambast killu. Peol peab üsna ettevaatlik olema. Kiivid on üsna agressiivsed(nii n kui ka m), eriti kui nad purjus on.
Saime hostelist endale palju uusi ja toredaid tuttavaid, keda kahjuks tagasiminnes enam ei näe. Enamus läheb lõunasaarele. Siiski otsustasime jõuludeks Mounti minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar